Farmville
Pea üleval oma talu, kasvata loomi ja puu- ja köögivilju

HomePuzz ületama - Status Sõnumid

Hõlpsasti jagada sisu on Twitter, Facebook, Google buzz - uuendused, fotod, videod ja palju muud.

inPreso - disain, kogemused, olevik ja Arutle Maketid

inPreso Ekraanid on teenus kiire wireframing, prototüüpide loomine, kogemuste ja koostöö, mida inimesed määratleda nõudeid funktsionaalsuse ja projekteerimine kasutajaliidesed. Valdkondades, kus inPreso ekraanilt saab kasutada ka kasutajate kogemusi projekteerijad, Business Analyst, info arhitektid, kasutatavuse eksperte, projektijuhid ja disainerid. Uus lisaks: Tasuta Adobe AIR töölaua versiooni.

Speedyshare on failide üleslaadimis lehekülg, kuhu saab uploadida ilma registreerimata. Premium kasutajatele on suuremad failimahud. Failid säilitatakse pikka aega. Kasutajal on võimalik failid ka ise ära kustutada.

Orkut on väga hea lehekülg kuhu lisada oma sõpru ning nendega rääkida, lisaks saab ka siia pilte lisada ning oma sõprade omasid vaadata ning kommenteerida

Rapidshare

Rapidshare on failide jagamis programm. Ei vaja registreerimist.
Failid säilivad kindla perioodi.

Web 2.0

Web 2.0 on mõeldud selleks, et muuta veebi kasutamist kasutaja juures tõhusamaks, et võimaldada kiiret orjenteerumist kasvavas informatsioonitulvas.
Peamine erinevus nende vahel on nende funktsioonides ja interaktiivsuses. Web 2.0is saab iga kasutaja veebis leiduvat informatsiooni täiendada. Seega on loetav veeb asendunud loe-kirjuta veebiga, kus informatsiooni edastamisele ja tarbimisele on lisandunud ka
veebi kasutajate poolt sisu tootmine, jagamine ja kombineerimine.
Web 2.0 platformiks on personaalsed veebilehed asendunud blogidega.
Wikipedia on web 2.0 platformile põhunev leht kus kasutaja saab ise informatsiooni muuta.
Põhi värk, mis on viimastel aastatel suunanud teatud veebitehnoloogiate levikut ja nende mõju ühiskonnake, on seotud eelkõige veebi kui publitseerimimeediumi ja suhtluskeskonna avanemisega igaleühele, veebirakenduste personaliseerumisega ning
tarkvara koostalitlust tagavate standardite kehtestamisega. Hajutatult paiknevate blogide
ja Wikide, aga ka juba praegu eraldiseisvate veebiteenustena (Web service) toimivate
lisafunktsionaalsuste (automatiseeritud testid, kalender, mõistekaardid ja palju muud.) koostalitluse
tagamine õpikeskkonnana eeldab kaasaegsel pedagoogikal põhineva õpetamismudeli
olemasolu, mis on alles kujunemisjärgus.

E-Õpe 2.0

Tulenevalt Web 2.0 kontseptsioonist on hakatud ka e-õpet nimetama e-learning 2.0, mis kajastab järgmist etappi
e-õppes. Kui siiani hõlmas e-õpe peamiselt õppesisu toomist objektidena elektroonilisel kujul
institutsionaalsetesse õpikeskkondadesse, siis e-õpe 2.0’i iseloomustab suurem autonoomsus,
kommunikatsiooni märgatav roll õppeprotsessis ja aktiivne osalemine ning kogukondade ja
sotsiaalsete võrgustike loomine õppe-eesmärkidel. E-õppe praegust situatsiooni töövahendite ja õpikeskkondade vaatevinklist võib illustreerida
metafooriliselt kasutades maastiku mõistet. Maastikku selles kontekstis mõistetakse kui
õppeprotessis kasutatavate töövahendite ja teenuste kogumit.

Institutsiooniline maastik - õppimine mingis õppeasutuses
Personaalne maastik - ise õppimine
Kombineeritud maastik - mõlemad õppemaastikud koos.'

Kuidas personaalses maastikul õpetada
• Õpilasekeskne õpetamine eeldab, et õppijal on õigus valida endale õpitegevuste
läbiviimiseks sobivad vahendid.
• Õppija kombineerib oma õpimaastiku paljudest vahenditest ja on teadlik kuidas
vajadusel töövahendeid asendada.
• Õppija ei pea pidevalt iga kursuse jaoks ühest keskkonnast teise kolima vaid saab oma
vahendid kaasa tuua uuele kursusele.
• Õpetaja peab oskama luua kursuse ühist hajutatud õpimaastikku
• Õppimist toetavad õpipartnerid ja õpetajad.
• Õpetajal ja õpipartneritel peavad olema vahendid õppijate infovoogude koondamiseks
ja jälgimiseks.
• Õppimine toimub sotsiaalselt kogukonnas või võrgustikus: õpitegevused peavad
olema teatud osas avatud ja teisi kaasavad.
• Õpilased peavad oskama läbi rääkida, et moodustada ühist õpimaastikku ja selles oma
eesmärke saavutada.
• Õpitegevuse üks tulem peale individuaalse teadmuse peab olema jagatud teadmus ja
kogukonnapraktika.

1. Too näide, kuidas võiks Web 2.0 ajastu lähitulevikus avaldada mõju ühe kooli/kõrgkooli/kutseõppe eriala lõpetanu tegevusele!
See muudab tehnoloogia kasutajale mugavamaks, et saada kiiremini infot aina kasvavas infokoguses. Seetõttu on info leidmine ja otsimine kergem ning töö edeneb palju kiiremini kui vanasti. Abiks on ka Wikipedia kust saab ise väga kasulikku infot otsida ja ka ise lisada.

2. Too näide ühest e-õppe 2.0 oskusest , mida sinu arvates Web 2.0 ajastul tuleks koolis/kõrgkoolis/kutsekoolis õpetada!
• Õpilasekeskne õpetamine eeldab, et õppijal on õigus valida endale õpitegevuste
läbiviimiseks sobivad vahendid.
• Õppija kombineerib oma õpimaastiku paljudest vahenditest ja on teadlik kuidas
vajadusel töövahendeid asendada.
• Õppija ei pea pidevalt iga kursuse jaoks ühest keskkonnast teise kolima vaid saab oma
vahendid kaasa tuua uuele kursusele.
• Õpetaja peab oskama luua kursuse ühist hajutatud õpimaastikku
• Õppimist toetavad õpipartnerid ja õpetajad.
• Õpetajal ja õpipartneritel peavad olema vahendid õppijate infovoogude koondamiseks
ja jälgimiseks.
• Õppimine toimub sotsiaalselt kogukonnas või võrgustikus: õpitegevused peavad
olema teatud osas avatud ja teisi kaasavad.
• Õpilased peavad oskama läbi rääkida, et moodustada ühist õpimaastikku ja selles oma
eesmärke saavutada.
• Õpitegevuse üks tulem peale individuaalse teadmuse peab olema jagatud teadmus ja
kogukonnapraktika.

Mis on sotsiaalne tarkvara

Mis on sotsiaalne tarkvara? (3)
Clay Shirky (2002) on sotsiaalse tarkvara defineerinud järgmiselt: “Sotsiaalne tarkvara on
tarkvara, mis toetab grupi interaktsiooni, luues soodsa keskkonna mõtete ja ideede
jagamiseks, kogumiseks ning uute teadmiste tekkimiseks”. Sotsiaalse tarkvara alla kuuluvad
veebipõhised vahendid, mis võimaldavad inimestel leida kas teisi inimesi (ühiste huvide
põhjal) või leida teiste inimeste poolt loodud digitaalseid artefakte ja omaenda artefakte
teistele jagada (digitaalne artefakt - inimese poolt loodud digitaalne objekt, näiteks pilt,
dokument, video, järjehoidjad (bookmark’ide). Tegelikult peaks sotsiaalse tarkvara hulka
lugema kogu sellise tarkvara, mis võimaldab teiste inimestega suhelda, nagu e-mail, Interneti
telefon, igasugused foorumid jne., kuid sellisel juhul kaotab sotsiaalse tarkvara mõiste oma
piirid ja muutub liialt laialivalguvaks terminiks.
Suurenev varieeruvus õpikeskkondade, õpisüsteemide ja õppes kasutatavate
tööriistade/tarkvara seas on põhjustanud dihhotoomia, jagades kahte leeri institutsionaalsed ja
suletud õpikeskkonnad ning avatud ja vabalt kättesaadava sotsiaalse tarkvara. Võrreldes
suletud ja struktureeritud õpisüsteemide ja tööriistadega, võimaldab avatud sotsiaalne tarkvara
personaliseeritud ja detsentraliseeritud lähenemist õppimisele. Lihtne käsitlemine ja avatus
ning kättesaadavus teistele õppijatele on peamised eelised virtuaalsete suletud
õpikeskkondade ees, mis on enamuses kommertstarkvara ning nõuab sisselogimist ja
autentimist. See aga muudab keeruliseks haridusmaastikul erinevate õppegruppide koostöö,
kus iga ülikool kasutab omavahel nii pedagoogilises kui ka tehnilises mõttes mittehaakuvaid
õpikeskkondi, muutes interaktsiooni ja kommunikatsiooni õppijate vahel pea võimatuks.
Sotsiaalset tarkvara on mitut tüüpi. Nende kategoriseerimine toimub peamiselt tarkvarale
iseloomulike funktsioonide ja peamise eesmärgi põhjal.
Sotsiaalne soovitamine, Folksonoomiad nt. viitepilved
• del.icio.us
• citeulike.com
• technorati.com
Vookogud
• Netvibes.com
• Pageflakes.com
• Protopages.com
• Flock.com (desktopi põhine )
Suhtlusvahendid
• Vahetu sõnumside (MSN)
• Gabbly.com
• Meebo.com
• Skype.com
• Powergramo Skype kõneluste salvestamiseks
Ajaveebid
• Wordpress.com
• Bloglines.com
Ühised loomevahendid
• Vyew.com
• google.docs.com
• Gliffy.com
• Writeboard.com
• Wikispaces.com
• PbWiki.com
• Zoho.com
Multimeedia agregaatorid
• SplashCast.com
• RockYou.com
• Audacity.com
• Pipes.com
Organiseerijad nt. kalendrid
• Google.com/calendar
Õpiobjektid ja õpiobjektide aidad (repositooriumid)
• Nagi.ee
• Slideshare.net
• LeMill.net
• YouTube.com
• Flickr.com
Kogukonna loomise/kohalolu vahendid
• Jaiku.com
• Twitter.com
• Ning.com